Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ainult Äripäevas: Tere salajane päästeplaan

    Oliver Kruuda on koostanud Terele uhke saneerimiskava, mida võlausaldajad aga järjekordseks trikitamiseks peavad.Foto: Raul Mee

    Äripäeval õnnestus saada enda käsutusse Oliver Kruuda koostatud saneerimiskava tema raskustes piimatööstusele Tere. Mitu võlausaldajat peab päästeplaani Kruuda järjekordseks trikitamiseks.

    4. aprillil allkirjastasid ASi Tere piimatööstuse juht ja omanik Kruuda ning saneerimisnõustajad Marko Kaevando ja Tarvo Lindma ettevõtte 29-leheküljelise saneerimiskava, milles nad süüdistavad ettevõtte raskustes pankasid. Kava autorid toovad välja, et Tere finantsraskuste tekkimise põhjus on olnud kasutatavate finantstoodete sobimatus ning krediidiasutuste soovimatus neid muuta ja kohandada. Samas ettevõtte suuremad võlausaldajad DNB Pank ja Nordea omakorda Kruuda saneerimiskava ei toeta. Kohus hakkab Tere saneerimiskava arutama esmaspäeval.
    Saneerimiskava eesmärk on „ületada likviidsusprobleemid, mis on tekkinud ASi DNB Pank ja Nordea Bank ABga sõlmitud laenulepingute tähtaja saabumisest 2015. aasta detsembris, mida pangad keeldusid vaatamata pikaajalistele läbirääkimistele ja varasematele lubadustele pikendamast ning mis tõi kaasa käibevahendite puuduse ja täiendavate finantskulude tekkimise“.

    48,3 miljoni euro ulatuses ümberkujundatavaid nõudeid on välja toodud Tere saneerimiskava lisas.

    Tere peamised finantskohustused tulenevad 2008. aastal kontserni ühinemise finantseerimiseks võetud sündikaatlaenust summas 45,6 miljonit eurot, millest kava kohaselt on seni tagasi makstud põhiosa üle 21 miljoni euro ja intresse 9 miljonit eurot. Sündikaatlepingust tulenev põhikohustuse summa on 24,54 miljonit eurot.
    Saneerimiskava kirjeldab, et kohustuste täitmine ei olnud probleem, kuni ettevõte lõpetas 2012. aastal private label'i toodangu tootmise, misjärel langes ettevõtte käive viiendiku võrra umbes 100 miljonilt eurolt 80 miljonile. Käibe langus süvenes 2014. aastal ekspordikeelu tõttu Venemaale. Et pangad ei olnud nõus laenude maksegraafikuid muutma, halvenes järsult Tere maksedistsipliin.
    Tere võlausaldajate koosolek möödunud kuul. Koosolekul päriti aru saneerimisnõustajatelt.Foto: Andras Kralla

    1,24 miljonit eurot on Tere maksuvõla suurus. Paar kuud tagasi oli maksuvõlg veel 719 703 eurot.

    Laenuintressid sööstsid lakke
    Saneerimiskavas tuuakse välja, et pangad hakkasid Tere kontserni survestama, et omanik ettevõtte võõrandaks või kaasaks täiendavaid finantsinvestoreid. Tuuakse välja, et täiendavate finantsvahendite kaasamine olnuks aeganõudev, ent aega pangad ei andnud.
    Kuigi pangad olid kavas toodu väitel algselt nõus tagama seniseid finantseeringuid kuni ettevõtte refinantseerimise või varade müügini, ei soostunud pangad möödunud aasta lõpus siiski Tere kasutuses olevaid krediidilimiite, osaliselt faktooringulepinguid ja laenude tagastamise tähtaegu pikendama.
    Tere jaoks tähendas laenulepingute ja muude krediitide valdavas osas lõppemine üüratut intresside kasvu kohustustelt. Nimelt asusid pangad senise 3–9protsendilise aastase intressi asemel arvestama viivist, mille määr on sündikaatlaenu lepingu puhul 25% aastas ja arvelduskrediidi lepingute puhul 54% aastas. Krediitide kogumahtu arvestades tähendas viiviste kogumäär umbes 600 000eurost summat kuus.
    Tere piimatööstusFoto: Raul Mee

    Kas vastavad tõele Tere juhtkonna väited, et pangad ei pikendanud 2015. aasta lõpus ootamatult laenulepinguid Terega?

    Nordeat ja DNB Panka esindava advokaadibüroo COBALT juhtivpartner Jaanus Mody

    Meie hinnangul ei vasta Tere juhtkonna väited tõele. Me ei hinda Tere finantsolukorda kõrgelt ega toeta saneerimiskava. Meie hinnangul ei ole saneerimiskavas toodud ettevõtte tänase olukorra tekkimise põhjused kirjeldatud adekvaatselt, saneerimiskavaga ei reorganiseerita ettevõttes sisuliselt midagi.

    Saneerimiskava eesmärk on võlausaldajate, peamiselt pankade, raha tasuta kasutamine kümneks aastaks, mis rikuks pankade õigusi jämedalt ning põhjendamatult. Meie jaoks puudub tõsiseltvõetav kindlus, et ettevõttes midagi sisulist muutuks.

    Saneerimiskava ajatab ja kustutab kohustusi
    Saneerimiskava selgitab, et peamine saneerimisabinõu on seaduse kohaselt võlausaldaja nõuete ümberkujundamine. Kavas on võlausaldajate nõuded jagatud kahte rühma: pandiga tagatud nõuded ja pandiga tagamata nõuded. Tuuakse välja, et saneerimiskavaga ei kujundata ümber töölepingutest tulenevaid nõudeid ja neid nõudeid, mis jäävad alla 10 000 euro – need tasutakse Tere poolt tavapärases korras.
    Oliver Kruuda koostatud Tere saneerimiskava paneb ette, et pandiga tagatud põhinõudeid pandisumma ulatuses ei vähendata, ent kõrvalnõudeid (st nii intressi- kui viivisenõudeid) vähendatakse seadusjärgse suuruseni, samuti, et põhi- ja kõrvalnõuete tasumine ajatatakse. Põhinõuded rahuldatakse kava järgi iga-aastaste maksetega saneerimiskavas kindlaksmääratud suuruses: esimesel aastal 100 000 eurot, teisel aastal 200 000 eurot, kolmandal aastal 300 000 eurot, neljandal aastal 500 000 eurot, alates viiendast aastast enam kui 1,5 miljonit eurot aastas ning alates kaheksandast aastast enam kui 2,5 miljonit eurot aastas.
    Selle tulemusel rahuldatakse neljanda aasta lõpuks kõik pandiga tagatud nõuded, v.a pankade nõuded, mis rahuldatakse täies ulatuses kümne aasta jooksul. Veel toob kava välja, et pandiga tagatud põhinõuetelt, mida ei rahuldata esimese aasta jooksul, arvestatakse ja tasutakse intressi turuintressile vastavalt ehk 2,1% pluss kolme kuu euribor aastas.
    Pandiga tagamata nõuded kujundatakse saneerimiskava kohaselt ümber põhinõude suuruseni ehk põhinõudeid ei vähendata, kuid kõrvalnõuded kustutatakse. Nõuded rahuldatakse kuue aasta jooksul pärast saneerimiskava kinnitamist selliselt, et kuni 300 000 euro suurused nõuded rahuldatakse täies ulatuses kahe aasta jooksul, kuni 600 000 euro suurused nõuded kolme aasta jooksul ning kuni 1,1 miljoni euro suurused nõuded nelja aasta jooksul.
    AS Tere käive ja kasumFoto: Äripäev

    AS Tere

    Piimatoodete tootmise kontsern.

    Juhatuse liige ja omanik Oliver Kruuda.

    Nõukogu liikmed Allan Viirma, Karl Kruuda ja Peeter Piho.

    Tarnib 30–35 protsenti Eesti jaekaubanduses müüdavatest piimatoodetest.

    Töötajate arv tänavu märtsi lõpu seisuga 381.

    Tere kontserni kuuluvad 100%lise osalusega tütarfirmad AS Meieri Transport, Estonian Dairy OÜ, Põlva Dairy OÜ ja Viljandi Dairy OÜ (kolmel viimasel ettevõttel tegevus seni puudub, OÜd on loodud majandustegevuse reorganiseerimiseks).

    Tere bilansijärgne varade maht on veebruari lõpu seisuga 82,48 miljonit eurot, varad ületavad kohustusi 26,6 miljoni euro võrra.

    Allikas: Tere saneerimiskava

    Tere juhtkond ja saneerimisnõustajad toonitavad kavas, et selle kinnitamine tagab piimatööstuse majandustegevuse jätkumise, Tere võlausaldajate nõuete parimal viisil rahuldamise ning Tere töötajate töökohtade säilimise. Saneerimiskava kinnitamata jätmisega aga kaasneb tõenäoliselt ettevõtte pankrot, mille tulemusel puudub võimalus kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks saneerimiskavas toodud ulatuses ning kaovad ka töökohad.
    Terel kosilased ukse taga?
    Tere saneerimiskava toob välja, et ettevõttel on käimas mitu läbirääkimist ning on sõlmitud kokkulepped Tere tootmistegevuse omandamisest huvitatud isikutega. Selle raames on vaja teha tavapärane ettevõtte õiguste ja kohustuste ning majandustegevuse kontrollimine, mis võtab minimaalselt pool aastat aega.
    Tere juhtkond kinnitab saneerimiskavas, et huvitatud isikute pakkumised kogu majandustegevuses kasutatava vara ostmiseks jäävad vahemikku 65–80 miljonit eurot, mis kataks kõik Tere kohustused umbes kahekordselt. „Tere juhtkonnal on kohustus saavutada parim tulemus, mitte alluda pankade poolt survestatud varade kiirmüügile tagatiste realiseerimise või pankrotimenetluse kaudu,“ seisab saneerimiskavas.
    AS Tere kohustused ja omakapitalFoto: Äripäev
    Kuus põhjust Tere saneerimiseks
    Oliver Kruuda nägemuses on kuus põhjust, miks Tere saneerimiskava peab läbi minema.
    Esiteks. Majandusraskuste tekkimise põhjus ei ole Tere teenuste ja toodete ebakvaliteetsus, juhtimisvead või muud Terest endast tingitud asjaolud. Probleem on krediidiandjate üle jõu käivates nõudmistes.
    Teiseks. Tere on pikaajalise kogemusega (üle 20 aasta) ja elujõuline ettevõte. Tere keeruline olukord tuleneb krediidiandjate soovimatusest kohandada finantstooted ettevõtte ja turu olukorrale sobivaks.
    Kolmandaks. Tere omakapital on 26,5 miljonit eurot ja varade maht ületab oluliselt kohustuste mahtu, majandustegevus on positiivse tulemiga.
    Neljandaks. Tere on oluline tööandja Põlvamaal, Viljandimaal ja Tallinnas.
    Viiendaks. Tere on toimiv, kasumlik, omab tootmiseks vajalikku seadmete, teadmiste- ja toorainebaasi ning ettevõtte tooted on tarbijate poolt hinnatud. Ettevõttel ei ole fundamentaalset probleemi kohustuste täitmise suutlikkusega.
    Kuuendaks. Saneerimata jätmine toob kaasa likvideerimisele suunatud pankrotimenetluse. Pankrotimenetluses toimub varade kiirmüük ja selle käigus saadav müügihind ei võimalda eelduslikult olulises ulatuses rahuldada teisi nõudeid peale pandiga tagatud nõuete. Teised Eesti tootjad ei suuda täita Tere lõpetamisel tekkivat lünka kodumaisel turul ja osa tooteid tuleb importida.
    Allikas: Tere saneerimiskava
    Tere piimatööstusFoto: Raul Mee
    Advokaat: Tere jooksis sirge seljaga lati alt läbi
    Tere saneerimiskava kvaliteet on nii kasin, et selle kavaga on piimatööstus jooksnud sirge seljaga lati alt läbi, kommenteeris Äripäeva palvel saneerimiskavaga tutvunud Lextali advokaat Urmas Ustav. Lextal esindab osa Tere võlausaldajaid.
    Probleemid algavad Ustavi sõnul juba kavaga tutvumise tähtaegadest, mida on sätitud nii, et võlausaldajatel jääks kavaga tutvumiseks võimalikult vähe aega. Ta selgitas, et saneerimiskava peaks olema dokument, millest on võlausaldajal võimalik välja lugeda saneeritava ettevõtja konkreetseid plaane ning veenduda nende tõsiseltvõetavuses. „Antud juhul joostakse minu arvates mõlema kriteeriumi puhul lati alt sirge seljaga läbi.“

    Ühe Tere saneerimiskavaga tutvunud, kuid anonüümseks jääda soovinud allika sõnul esitab Tere saneerimiskavas läbivalt põhitegevuse EBITDA näitajat, mis erineb varasematel aastatel Tere aastaaruannetes esitatud põhitegevuse EBITDA näitajaist.

    Aastaaruannete põhjal arvutatud EBITDA on Äripäeva allika sõnul 1,6-2,2 miljonit eurot väiksem kui sama number saneerimiskavas aastatel 2012-2014. Sellest asjaolust ilmneb, et Tere on aastaid teinud märkimisväärselt põhitegevusega mitteseotud kulusid.

    Ustavi sõnul tuleb võlausaldajatel aga Tere saneerimiskava juba sellepärast tõsiselt võtta, et Tere tegemiste ümber on pidevalt ohtralt õigusvaidlusi ning -segadust. Ta ütles, et on tükk tööd, et mõista selles saneerimiskavas klantside numbrite ja õigusformuleeringute taha peidetud sisu või sisutust.
    „Kvaliteedi mõttes on kava tõsiseltvõetavus kahjuks kasin, et mitte öelda enamat. Ilmselt on juba ammu „kõlblik kuni“ tähtaja ületanud see tooraine, millest asine saneerimiskava oleks saanud valmida,“ ütles ta.
    Kava, mis varjab teist kava
    Ustav rääkis, et mõistlike õigusteadmistega inimesel on keeruline iroonilist muiet varjata, lugedes kavast, et tegelikult on kusagil veel mingi kava, mida võlausaldajatele ei avaldata, ent mida võidakse saneerimiskava kehtivuse ajal siiski ellu viima hakata.
    „„Läbipaistvus“ ei ole esimene märksõna, mis minule seda lugedes meenub,“ ütles ta.
    Ustav märkis, et Tere kavas ei ole sõnagi sellest, kuidas kavatseb juhtkond tegelikult ettevõtte efektiivsust tagada. Samas lisas ta, et kindlasti ei ole mõistlik võlausaldajatel jätta kava poolt või vastu hääletamata, kuna ka mittehääletamisel on õiguslikud tagajärjed.
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Otseülekanne Pärnust: parim juht küsitleb mantlipärijaid
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.